Kuldaktsia lahtiseletatult

Probleem, mille see lahendab

Steward ownership tugineb kahele reeglile: kontroll jääb inimestele, kes ettevõtet juhivad, ja kasum teenib ettevõtet, mitte selle omanikke. Mõlemad on kirjas põhikirjas.

Kuid põhikirja saab muuta. Kui kõik hääled kuuluvad hoidjatele, võiksid nad – põhimõtteliselt – hääletada kahe reegli kaotamise poolt ja ettevõtte lõpuks siiski maha müüa. Lukk, mida võtmehoidjad ise avada saavad, ei ole kuigi tõhus lukk.

Mida kuldaktsia teeb

Tavaline lahendus on kuldaktsia (nimetatakse ka vetoaktsiaks): üksainus aktsia, mida hoiab sõltumatu eestkostja, tavaliselt sihtasutus. Põhikiri sätestab, et teatud otsused vajavad eestkostja nõusolekut:

• kahte reeglit rakendavate sätete muutmine;
• ettevõtte või sisuliselt kogu selle äritegevuse müük;
• ühinemised, jagunemised või uued aktsia- või osaliigid, millega reeglitest mööda mindaks.

See on kõik. Eestkostjal ei ole sõnaõigust ettevõtte juhtimises – ei strateegias, töölevõtmises, hinnakujunduses ega investeeringutes. Ta ei saa dividende, välja arvatud kõige rohkem väikest tasu oma kulude katteks.

Kes võib olla eestkostja?

Eestkostja ise peab olema raskesti ülevõetav. Saksamaal ja Šveitsis on seda rolli paljude ettevõtete jaoks täitnud Purpose Foundation. Eestis on loomulik vorm sihtasutus – sihtasutus, millel ei ole omanikke ega liikmeid. Lähemalt sihtasutustest

Heal eestkostjal on sõltumatu juhatus, kitsas kirjalikult sõnastatud eesmärk ja kannatlikkust aastaid mitte midagi teha – ning öelda ei, kui see on oluline.

Mida see tähendab kummalegi poolele

• Asutajad ja hoidjad säilitavad täieliku kontrolli äri üle, muutes samal ajal oma lubaduse usaldusväärseks.
• Investorid teavad, et ettevõtet ei müüda ootamatult nende jalge alt ära – ega muudeta millekski muuks.
• Töötajad ja kliendid saavad lubaduse, mis on õiguslikult jõustatav, mitte lihtsalt missioonilause.

Loe: kolm viisi selle ülesseadmiseks