Mida hoidja tegelikult teeb

„Hoidja“ kõlab abstraktselt. Praktikas on hoidja keegi, kes teeb seda, mida osanikud teevad osanike koosolekul – nimetab juhtorganid, kinnitab aruanded, otsustab suuremate muudatuste üle –, kuid teeb seda vastutuse, mitte investeeringuna.

Tavalisel päeval

Enamasti muudab hoidjaks olemine vähe. Hoidjad on tavaliselt ka ettevõtte juhid ja juhivad äri nagu varemgi. Erinevus ilmneb kord või kaks aastas, osanike koosolekul, kui nad otsustavad:

• kes kuuluvad juhatusse ja nõukogusse;
• kas kinnitada majandusaasta aruanne;
• kui palju kasumit ettevõttesse jätta ja kui palju maksta investoritele, töötajatele või heategevuseks – põhikirjas sätestatud reeglite piires.

Rasketel päevadel

Roll on kõige olulisem siis, kui ettevõte seisab silmitsi valikuga, mis oleks omanikule lihtne ja hoidjale raske:

• Ahvatlev pakkumine ettevõtte ostmiseks. Omanik võiks selle vastu võtta. Hoidja ei saa – ettevõte ei ole tema müüa ja eestkostja paneks sellele veto.
• Suur kasum. Omanik võiks võtta suure dividendi. Hoidja ei saa seda endale maksta. Ta otsustab, kuidas see ettevõtet teenib.
• Tema enda lahkumine. Omanik võiks anda osad oma lastele või need maha müüa. Hoidja annab oma hääleõigusliku osa üle järgmisele hoidjale, kes valitakse põhikirjas sätestatud reeglite järgi.

Kellest saab hoidja

Selle määrab põhikiri. Levinud valikud on: juhatuse liikmed; kauaaegsed kõrgemad töötajad; asutaja seni, kuni ta on aktiivne; mõnikord asjakohase kogemusega väline isik. Oluline on võimekus ja pühendumus, mitte raha ega perekond.

Mida hoidjatele makstakse

Palka tehtud töö eest, nagu igale juhile. Mitte dividende oma häälte eest. See eraldamine on mudeli süda: inimesed, kes otsustavad, ei otsusta oma raha üle.

Loe: kaks reeglit