Mis on steward ownership?
Ettevõtte omamise viis, mille puhul ettevõte jääb sõltumatuks ja selle kasum teenib ettevõtet — mitte väliseid osanikke.
See juhend selgitab steward ownership’i algusest peale neile, kes pole sellest kunagi kuulnud: kaks reeglit, kolm viisi, kuidas ettevõtted selle üles ehitavad, kuidas investoritele ja asutajatele makstakse ning mis see ei ole.
Kogu juhendi lugemiseks kulub umbes kakskümmend minutit. Esimese peatüki jaoks viis.
Viimati üle vaadatud 13. oktoober 2026.
Loe kokkuvõtet
- Kontroll jääb inimestele, kes ettevõtet juhivad. Hääli ei saa müüa ega pärandada.
- Kasum teenib ettevõtet: tagasiinvesteerimine, õiglane ja piiratud tootlus investoritele, töötajad, heategevus.
- Mõlemad reeglid on kirjas põhikirjas ja lukustatud, tavaliselt kuldaktsiat omava eestkostja sihtasutuse abil.
- Asutajatele ja investoritele saab ikkagi õiglaselt maksta. Mida keegi teha ei saa, on ettevõtte müümine.
Idee viie minutiga
Alustame küsimusest
Kes peaks otsustama, mis ettevõttega juhtub – inimesed, kes seda juhivad, või see, kellele kuulub kõige rohkem osasid?
Enamikus ettevõtetes on vastus: osanikud. Nemad valivad juhtorganid, saavad kasumi ja võivad ettevõtte müüa kellele tahes. See toimib paljude ettevõtete puhul hästi. Kuid see tähendab ka, et ettevõtte tulevik on lõppkokkuvõttes müügis. Kui asutaja läheb pensionile, kui investor soovib väljuda või kui pärija vajab raha, läheb ettevõte kõrgeima pakkumise teinud ostjale – ja uus omanik otsustab, mis saab meeskonnast, nimest ja missioonist.
Steward ownership on teistsugune vastus. See on viis omada ettevõtet nii, et:
- Kontroll jääb inimestele, kes ettevõtet juhivad. Hääleõigust hoiavad „hoidjad“: inimesed, kes on ettevõttes aktiivsed või sellega tihedalt seotud. Nad ei saa oma hääli müüa ja hääled ei ole päritav vara. Kui hoidjad tagasi astuvad, valivad nemad – või selleks loodud organ – järgmised.
- Kasum teenib ettevõtet, mitte selle omanikke. Kasum investeeritakse ettevõttesse tagasi, jagatakse seal töötavate inimestega, kasutatakse investoritele õiglase ja ülempiiriga tootluse maksmiseks või antakse heategevuseks. Keegi ei saa ettevõtet ennast rahaks teha.
Need kaks reeglit ei ole lubadus ega missioonilause. Need on kirjas ettevõtte põhikirjas ja lukustatud, nii et tulevane põlvkond ei saa neid vaikselt tühistada.
Mis see ei ole
- See ei ole heategevus. Steward ownership’i alusel tegutsevad ettevõtted on tavalised kasumit teenivad ettevõtted. Nad konkureerivad, kasvavad ja maksavad makse nagu kõik teised.
- See ei ole töötajaomand. Töötajad võivad saada osa kasumist, kuid hääled lähevad inimestele, kes on ettevõtte hoidmiseks kõige paremas positsioonis, mitte automaatselt igale töötajale.
- See ei ole eraldi õiguslik vorm. Eestis ehitatakse see tavalistest ehitusplokkidest: osaühing või aktsiaselts, eri liiki osad või aktsiad ja tavaliselt sihtasutus. Vaadake, kuidas.
- See ei tähenda, et asutajad ei saa midagi. Asutajatele ja varajastele investoritele saab välja maksta – õiglaselt ja aja jooksul. Nad loobuvad õigusest ettevõtet müüa.
Kes niimoodi tegutsevad?
Mõned Euroopa tuntuimad ettevõtted on aastakümneid tegutsenud steward ownership’i alusel. Saksamaal kontrollivad Boschi ja Zeissi sihtasutused ja usaldusisikud; Taanis Carlsbergi ja Novo Nordiskit sihtasutused, millele kuulub häälteenamus. Uuemad ettevõtted – Ecosia, Patagonia – valisid mudeli teadlikult. Vaadake ettevõtteid ja seda, kuidas igaüks neist täpselt üles on ehitatud.
Miks just nüüd, Baltikumis?
Paljud 1990. aastatel Eestis, Lätis ja Leedus asutatud ettevõtted jõuavad põlvkonnavahetuseni. 2024. aasta Balti pereettevõtete uuring näitas, et põlvkonnavahetuse plaan oli vaid umbes veerandil Eesti vastajatest. Ilma plaanita on vaikimisi tulemus müük – sageli välismaale. Steward ownership annab omanikele kolmanda võimaluse: anda ettevõte üle inimestele, kes seda juba juhivad, saada õiglane tasu ja hoida ettevõte alatiseks iseseisvana. Lugege põlvkonnavahetusest lähemalt.
Kuhu edasi
- Kaks reeglit – mida kumbki praktikas tähendab
- Kolm viisi selle ülesseadmiseks – struktuurid võrdluses
- Kuidas investoritele makstakse – rahastamine kontrolli müümata
Kaks reeglit
Kõik muu on detailid. Kontroll jääb inimestele, kes ettevõtet juhivad, ja kasum teenib ettevõtet – mitte selle omanikke.
Reegel 1 – Kontroll jääb inimestele, kes ettevõtet juhivad
Tavapärases ettevõttes kaasneb hääleõigus omandiga: kes ostab osad, ostab otsustusõiguse. Steward ownership’i alusel tegutsevas ettevõttes on hääleõigus rahast lahutatud.
Hääli hoiavad hoidjad: inimesed, kes on ettevõttes aktiivsed või sellega tihedalt seotud – asutaja, juhatuse liikmed, kauaaegsed töötajad, mõnikord nõukogu liikmed. Praktikas tähendab see:
- Hääli ei saa müüa. Hoidja ei saa müüa oma hääleõiguslikke osasid kõrvalisele isikule ega kõrgeima pakkumise tegijale. Üleandmine on võimalik ainult teistele hoidjatele või tagasi ettevõttele.
- Hääli ei saa pärida. Kui hoidja sureb või lahkub, ei lähe hääleõiguslik osa varana üle tema perekonnale. See läheb järgmisele hoidjale.
- Hoidjad valivad hoidjad. Põhikiri sätestab, kuidas uued hoidjad valitakse: olemasolevate hoidjate, nõukogu või sihtasutuse poolt. Loevad võimekus ja pühendumus, mitte kapital ega perekondlikud sidemed.
Ettevõttel on endiselt juhatus ja soovi korral nõukogu. Hoidjad täidavad osanike koosolekul osanike rolli: nimetavad juhtorganid, kinnitavad majandusaasta aruande ja otsustavad suuremate muudatuste üle.
Reegel 2 – Kasum teenib ettevõtet, mitte selle omanikke
Hoidjad kontrollivad ettevõtet, kuid neile ei kuulu selle väärtus. Nende hääleõiguslikud osad ei anna õigust – või annavad vaid sümboolse õiguse – dividendidele ega mingit õigust müügi- või likvideerimistulule.
Kasumit saab seetõttu kasutada:
- Tagasiinvesteerimiseks ettevõttesse, selle inimestesse ja toodetesse. Tavaliselt on see suurim osa.
- Investoritele ja asutajatele õiglase, kokkulepitud tootluse tagasimaksmiseks – tavaliselt ülempiiriga.
- Töötajatega jagamiseks preemiate või kasumijagamise skeemide kaudu.
- Heategevuseks, mis on seotud ettevõtte eesmärgiga.
Kasumit ei saa kasutada selleks, et rikastada seda, kes parasjagu ettevõtet kontrollib. Hoidjatele makstakse nende töö eest palka nagu igale juhile – mitte dividende nende häälte eest.
Reeglite lukustamine
Kaks põhikirja reeglit on täpselt nii tugevad kui nende muutmise kord. Kui hoidjad saaksid lihtsalt hääletada nende kaotamise poolt, võiks ettevõtte lõpuks siiski maha müüa.
Seepärast lisavad steward ownership’i alusel tegutsevad ettevõtted luku: tavaliselt sõltumatu sihtasutuse, mis hoiab üht aktsiat – „kuldaktsiat“ ehk „vetoaktsiat“ –, mis lubab tal blokeerida täpselt kaks asja: kahe reegli muutmise ja ettevõtte müügi. Tal ei ole muid õigusi ja see ei sekku äri juhtimisse. Teise võimalusena kuulub ettevõte täielikult sihtasutusele, mille põhikiri tagab reeglid.
Kolm viisi selle ülesseadmiseks
Sihtasutus, mis omab ettevõtet, eestkostja hoitav kuldaktsia või eraldi osad häälte ja kasumi jaoks. Milline igaüks välja näeb ja millal see sobib.
Steward ownership’i jaoks ei ole ühtainsat õiguslikku põhja. Ettevõtted kombineerivad väikest arvu ehitusplokke, et kaks reeglit ellu viia. Kolm ülesehitust katavad enamiku juhtumeid. Allpool toodud nimetused on meie omad; mujal võite kohata teisi nimetusi.
1. Eraldi hääleõiguslikud ja kasumiosad, mida kaitseb kuldaktsia
See on noorte ja keskmise suurusega ettevõtete kõige levinum mudel ja see, millest enamik asutajaid alustab.
Ettevõte laseb välja kaks liiki osasid:
- Hääleõiguslikud osad, mida hoiavad hoidjad. Need annavad hääled, kuid ei anna õigust – või annavad vaid sümboolse õiguse – dividendidele või müügitulule.
- Kasumiosad, mis kuuluvad asutajatele, investoritele või sihtasutusele. Need annavad õiguse dividendidele (sageli ülempiiriga), kuid ei anna hääli.
Sõltumatu eestkostja – tavaliselt sihtasutus – hoiab üht kuldaktsiat. Tal ei ole sõnaõigust ettevõtte juhtimises. Ta saab panna veto ainult kahele asjale: kahe reegli muutmisele ja ettevõtte müügile.
Mudel 1 – eraldi osad ja kuldaktsia
Hoidjad
- Omab
- Hääleõiguslikud osad (nt 99% häältest)
- Saab
- Dividende ei saa. Palk tehtud töö eest.
Asutajad ja investorid
- Omab
- Kasumiosad, hääleõiguseta
- Saab
- Dividendid või tagasiostud kuni kokkulepitud ülempiirini
Eestkostja sihtasutus
- Omab
- Üks kuldaktsia
- Saab
- Vetoõigus müügile ja kahe reegli muutmisele – mitte midagi muud
Sobib: idufirmadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; asutajatele, kes soovivad jääda tegevusse; ettevõtetele, mis kaasavad välisraha.
Tähelepanu: põhikiri peab olema koostatud nii, et kuldaktsiast ei saaks mööda minna – näiteks ühinemise, uue osaliigi või kogu vara müügi kaudu.
2. Ettevõte kuulub sihtasutusele
Ettevõte kuulub täielikult või häälteenamuse ulatuses sihtasutusele, mille põhikiri kohustab seda järgima kahte reeglit. Sihtasutus nimetab ettevõtte nõukogu, saab dividende ja kasutab neid tagasiinvesteerimiseks või heategevuslikel eesmärkidel.
Mudel 2 – sihtasutusele kuuluv
Sihtasutus
- Omab
- Kõik või enamik hääleõiguslikke osasid
- Saab
- Dividendid, mida kasutatakse ettevõtte või selle heategevusliku eesmärgi heaks
Teised osanikud (valikuline)
- Omab
- Vähese hääleõigusega või hääleõiguseta osad
- Saab
- Dividendid; mõnikord börsil noteeritud
Sobib: suurematele, väljakujunenud ettevõtetele; omanikele, kes soovivad anda ettevõtte edasi tervikuna; olukordadele, kus heategevuslik eesmärk on oluline.
Tähelepanu: sihtasutuste õigus erineb riigiti ning sihtasutuse juhatus vajab tõelist sõltumatust ja pädevust. Eesti kohta vt sihtasutused.
3. Hääli hoiab hoidjate ettevõte
Hääleõigus koondatakse eraldi valdusettevõttesse, mis kuulub hoidjatele ja mis omakorda hoiab tegevusettevõtte hääleõiguslikke osasid. Kasumiosad on otse tegevusettevõttes. Eestkostja hoiab kuldaktsiat valdusettevõttes, tegevusettevõttes või mõlemas.
Mudel 3 – hoidjate valdusettevõte
Hoidjate valdusettevõte (OÜ)
- Omab
- Ettevõtte hääleõiguslikud osad
- Saab
- Mitte midagi peale kulude katte
Investorid ja asutajad
- Omab
- Kasumiosad, hääleõiguseta
- Saab
- Ülempiiriga tootlus
Eestkostja sihtasutus
- Omab
- Kuldaktsia
- Saab
- Vetoõigus müügile ja reeglite muutmisele
Sobib: kontsernidele; ettevõtetele, kus on palju hoidjaid või kus need sageli vahetuvad.
Tähelepanu: rohkem üksusi tähendab rohkem halduskoormust.
Kuidas valida
| Küsimus | Mudel 1 | Mudel 2 | Mudel 3 |
|---|---|---|---|
| Kas asutajad jäävad juhtima? | Jah, hoidjatena | Sihtasutuse juhatuse kaudu | Jah, valdusettevõtte kaudu |
| Kas välisraha on lihtne kaasata? | Jah | Raskem | Jah |
| Ülesseadmise töömaht | Mõõdukas | Suur | Suur |
| Tüüpiline suurus | Idufirmast keskmiseni | Keskmisest suureni | Kontsernid |
Enamik Eesti ettevõtteid alustab mudelist 1. Vaadake, kuidas see toimib Eesti õiguse järgi
Kuidas investoritele makstakse
Investorid saavad osta õiglase tootluse, mitte kontrolli. Instrumendid, kuidas need tagasi makstakse ja mida igaüks ettevõttele tähendab.
Põhimõte
Tavapärases ettevõttes teenivad investorid suurema osa oma tootlusest siis, kui ettevõte müüakse või börsile viiakse. Steward ownership’i alusel tegutsevat ettevõtet ei saa müüa, seega on see tee suletud. Selle asemel on tootlus instrumenti algusest peale sisse ehitatud ja see makstakse välja ettevõtte rahavoost.
See muudab asutajate ja investorite vestlust. Mõlemad pooled lepivad eelnevalt kokku, kui palju investor tagasi saab, millise aja jooksul ja millises järjekorras. Kui investorile on tagasi makstud, jäävad kontroll ja tulevane kasum ettevõttele.
Peamised instrumendid
Tagasiostetavad kasumiosad
Investor ostab osad, millega kaasneb õigus kasumile, kuid mitte hääleõigus. Ettevõte maksab neilt dividende ja ostab need aja jooksul tagasi – tavaliselt seni, kuni investor on saanud kokkulepitud kordaja algsest investeeringust (näiteks 2–3×). Pärast seda osad tühistatakse või kaotavad need õiguse kasumile.
Sobib: omakapitalilaadseks riskiks kindla lõpuga.
Tulupõhine rahastamine
Investor annab raha ja saab igal kuul või kvartalis kokkulepitud protsendi tulust, kuni kindel kogusumma – taas investeeringu kordaja – on tagasi makstud. Maksed suurenevad, kui äril läheb hästi, ja vähenevad, kui see on aeglane.
Sobib: ettevõtetele, millel on stabiilne tulu, kuid ebaühtlane kasum.
Kasumiosalusega laenud
Laen, mille intress sõltub osaliselt ettevõtte kasumist. See on tavalise võla järel, kuid enne osanikke.
Sobib: investoritele, kes soovivad võlalaadset kaitset koos mõningase kasvupotentsiaaliga.
Tavalised laenud ja võlakirjad
Pangad, ühisrahastusplatvormid ja investorid laenavad raha tavatingimustel. Miski steward ownership’is ei takista ettevõttel laenu võtmast.
Näide
Ettevõte kaasab 500 000 € tagasiostetavate kasumiosadena ülempiiriga 2,5×. Investoril on õigus 30%-le jaotatud kasumist, kuni ta on saanud kokku 1,25 miljonit €.
| Aasta | Jaotatud kasum | Investori 30% | Kumulatiivselt | Ülempiirini jäänud |
|---|---|---|---|---|
| 1 | 200 000 € | 60 000 € | 60 000 € | 1 190 000 € |
| 3 | 400 000 € | 120 000 € | 300 000 € | 950 000 € |
| 6 | 700 000 € | 210 000 € | 795 000 € | 455 000 € |
| 8 | 800 000 € | 240 000 € | 1 275 000 € | Ülempiir saavutatud |
Arvud on illustratiivsed. Tegelikud tingimused sõltuvad riskist, sektorist ja ettevõtte rahavoost – ning Eestis jaotatud kasumi maksustamisest.
Mida investorid tavaliselt küsivad
- Teabeõigus: regulaarne finantsaruandlus.
- Nõusolekuõigus otsustele, mis mõjutavad nende instrumenti: uus laen üle teatud piiri, uued osaliigid, väljamaksereeglite muutmine.
- Eelisjärjekord: investoritele makstakse tagasi enne, kui kasum läheb muudele eesmärkidele.
- Alampiir: mõnikord minimaalne aastane tootlus või tagasiostu tähtpäev.
Ükski neist ei anna investoritele kontrolli ettevõtte juhtimise üle. See jääb hoidjatele.
Levinud väärarusaamad
Seitse asja, mida inimesed steward ownership'i kohta sageli usuvad – ja kuidas asjad tegelikult on.
„See on mingi heategevus.“
Ei. Steward ownership’i alusel tegutsevad ettevõtted on tavalised ettevõtted, mis müüvad tooteid, konkureerivad ja teenivad kasumit. Mõned annavad osa kasumist heategevuseks, kuid enamik investeerib selle tagasi. Erinevus seisneb selles, kes ettevõtet kontrollib ja kes saab selle väärtuse välja võtta – mitte selles, kas see teenib raha.
„Asutaja annab ettevõtte tasuta ära.“
Mitte tingimata. Asutajad võivad jätta endale kasumiosad ja saada ülempiiriga dividende või saada tasu aja jooksul ettevõttelt või uutelt investoritelt. Nad loobuvad õigusest ettevõtet müüa – ja koos sellega piiramatu müügihinna võimalusest.
„Raha ei saa kaasata.“
Te ei saa müüa kontrolli. Raha saate kaasata: hääleõiguseta kasumiosade, tulupõhise rahastamise, laenude ja võlakirjade kaudu. Üle Euroopa rahastab kasvav hulk investoreid steward ownership’i alusel tegutsevaid ettevõtteid just nendel tingimustel. Kuidas investoritele makstakse
„See on ainult suurtele ja vanadele ettevõtetele.“
Tuntuimad näited on suured ja vanad, sest neil on olnud aega tuntuks saada. Tänapäeval on enamik steward ownership’ile üleminevatest ettevõtetest idufirmad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.
„See on sama mis töötajaomand.“
Neid saab kombineerida, kuid need on erinevad. Töötajaomandi puhul kuuluvad töötajatele osad ja nende väärtus. Steward ownership’i puhul ei kuulu ettevõtte väärtus kellelegi; hääled lähevad inimestele, kes on ettevõtte hoidmiseks kõige paremas positsioonis ja kes võivad olla töötajad või mitte.
„See on viis makse vältida.“
Ei. Steward ownership’i alusel tegutsev ettevõte maksab samu makse nagu iga teine. Eestis maksustatakse kasumit selle jaotamisel, olenemata sellest, kes selle saab. Loobumine õigusest oma ettevõtet müüa on maksueelise vastand.
„Kui see on tehtud, ei saa seda kunagi muuta.“
Kaks reeglit on lukustatud; peaaegu kõik muu võib muutuda – äri, juhtkond, investorid, hoidjad. Isegi luku saab kujundada nii, et see lubab muudatusi kitsalt määratletud olukordades, näiteks maksejõuetuse korral päästmiseks.
Küsimused ja vastused
Lühikesed vastused küsimustele, mida asutajad, investorid, nõustajad ja poliitikakujundajad kõige sagedamini küsivad.
Asutajatele ja omanikele
Kas ma saan jääda juhtima? Jah. Hoidjana kuuluvad teile hääleõiguslikud osad ja võite olla juhatuse liige nagu varemgi.
Kas mulle saab ikka maksta selle eest, mille ma üles ehitasin? Jah – kasumiosadelt makstavate ülempiiriga dividendide, aja jooksul välja makstava tagasiostu või oma kasumiosade investorile müümise kaudu. Kuidas teile makstakse
Mis juhtub, kui ma suren? Teie hääleõiguslikud osad lähevad järgmisele hoidjale, mitte teie pärijatele. Kasumiosi saab pärida, kui põhikiri seda lubab.
Kas minu lapsed võivad olla hoidjad? Jah, kui nad on ettevõttes aktiivsed ja valitud samade reeglite järgi nagu kõik teised.
Kui kaua üleminek aega võtab? Tavaliselt kolm kuni üheksa kuud, sõltuvalt omanike arvust ja rahastusest.
Mis see maksab? Peamiselt õigus- ja maksunõustamine. Lihtsa struktuuriga väikese ettevõtte puhul võib oodata kulusid, mis on võrreldavad rahastusvooruga.
Investoritele
Kuidas ma väljun? Tagasiostude, tulu jagamise või tagasimaksete kaudu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Lähemalt
Kas minu tootlusel on ülempiir? Tavaliselt jah. Ülempiir lepitakse kokku läbirääkimistel ja see peegeldab riski.
Nõustajatele
Kas kuldaktsia on Eesti osaühingus võimalik? Eesti äriõigus lubab põhikirjas ette näha erinevate õigustega osasid ja võõrandamispiiranguid. Seda, kuidas eestkostja vetoõigust kõige paremini üles ehitada, käsitleb meie äriühinguõiguse juhend.
Kes võib olla eestkostja? Tavaline valik on sõltumatu sihtasutus. Selle võib luua ühe ettevõtte jaoks või teenindama mitut.
Poliitikakujundajatele
Kas Eesti vajab uut seadust? Alustamiseks mitte. Kuid lihtsam standardne tee muudaks selle väikestele ettevõtetele kättesaadavaks. Andmed ja poliitika
Kas seda kasutatakse kusagil laialdaselt? Jah. Taanis moodustavad sihtasutustele kuuluvad ettevõtted olulise osa majandusest; Saksamaal tegutsevad mitmed suurimad tööstusettevõtted steward ownership’i alusel.
