Plaan on vaid veerandil: põlvkonnavahetus Balti pereettevõtetes

2024. aastal küsitles advokaadibüroo Sorainen pereettevõtteid kõigis kolmes Balti riigis. Eesti vastajatest umbes 80% ütles, et soovib anda ettevõtte üle perekonna järgmisele põlvkonnale. Ametlik või mitteametlik põlvkonnavahetuse plaan oli aga vaid umbes 27%-l ja järeltulija oli välja valinud vaid umbes pooled.¹

Just selles lõhes – omanike soovide ja tegeliku ettevalmistuse vahel – müüakse ettevõtteid vaikimisi maha.

Soovivad anda ettevõtte üle järgmisele põlvkonnale ≈80%

Neil on põlvkonnavahetuse plaan 27%

Allikas: Sorainen, Baltic Family Business Survey 2024 (Eesti vastajad)

Miks see lõhe tekib

Omanikud, kes asutasid oma ettevõtte 1990. aastatel, ehitasid selle kiirete muutuste ajal. Paljud neist on nüüd kuuekümnendates. Nende lapsed on sageli teinud karjääri mujal, mõnikord välismaal. Ja põlvkonnavahetusest on ebamugav rääkida: see puudutab perekonda, raha ja omaniku enda lahkumist.

Kui see hetk saabub ilma plaanita, kitsenevad võimalused kiiresti. Ostja leidub tavaliselt alati – konkurent, välismaine kontsern, fond. Müük on vähima vastupanu tee.

Mis selle täidab

Plaan ei pea tähendama järeltulijat perekonnast. See võib tähendada:

• kontrolli üleandmist inimestele, kes ettevõtet juba juhivad;
• õiglase tasu saamist mitme aasta jooksul;
• ja seda, et ettevõte jääb ka pärast seda iseseisvaks.

Just seda kombinatsiooni pakub steward ownership. See ei ole igaühele õige lahendus – kuid omanikud peaksid sellest teadma enne, kui ainus allesjäänud võimalus on müük.

Kust alustada

Alustage vestlust varakult: kolm kuni viis aastat enne seda, kui soovite tagasi astuda, ei ole liiga vara. Vaadake oma võimaluste võrdlust

Footnotes

1. Sorainen, Baltic Family Business Survey 2024. Arvud Soraineni avaldatud kujul Eesti vastajate kohta; vt sorainen.com. Avaldame Balti põlvkonnavahetuse andmete põhjalikuma analüüsi oma andmete ja poliitika lehel. ↩